LOOMENURK

Katariina Kuusaru 10C

sa kiikad üle õla ja kutsud mind kaasa
ma haaran su käest, vaatan otsa ja naeran
ma tean et see alguseks sai meie loole
kui käsikäes sammume loojangu poole...
se’st seiklusest tagasiteed enam pole
üks peatükk sai lisatud me eluloole
istun külg külje kõrval keset niitu koos sinuga
ei kujuta ette seda hetke ilma sinuta
ütlen kõrva ma vaikselt “aitäh, et siin oled”
hetk hiljem tunnen pehmeid huuli oma põsel
ma kiindunud sinusse, see tundub nii õige
et võiksidki olla just sina see õige
seepärast ma loodan, et hoiad sa mind
sest süda mul ütleb, et armastan sind
 
Nora Lorelei Kivisaar 9B
 
 
Sügis tuli üpris äkki,
nüüd on tarvis taskurätti,
kummikud on väiksed ammu,
ei pea jalaga nad sammu.
“Jätsin vihmavarju maha!”
kirutakse alatasa.
Jope laseb läbi vihma,
keerab ilm kõik plaanid kihva,
autorattaist pritsib pori,
külm tuul mantli alla ronib.
Vähemalt on lehed kenad
varsti neidki pole enam,
siis on lihtsalt märg ja pime -
küll on sügis imeline!
 
Hanna Grete Rebane 10c
 
 
Lesin õunapuu all.
Silmatorkavalt värvilises võrkkiiges.
Päike kütab kuis jaksab,
justkui keegi tore talle maksaks.
Järsku alustab Tuul intensiivset sasimist.
Sasib õrnu lehti ning oksi.
Valmimata noored ubinad ladvast kukuvad,
rohelisse kattesse upuvad.
Nututa.
Hääletult.
Kena pilvine taevas.
Kohevad rünkpilved justkui tõttavad kuhugi,
kuhugi, kus kraadi-kahe võrra jahedam.
Mahedam, lahedam.
Tõtaku terviseks.
 
Anonüümne

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga