Joosep Ralf Nõgene 10C
Selle aasta juunis algatas haridusministeerium põhikooli lõpueksamite kaotamise. Õpilastel ja usun ka, et paljudel õpetajatel on selle üle hea meel. Juba eelneva õppeaasta alguses välja pakutud idee sai ühiskonnalt pigem positiivse vastukaja.
Haridus- ja Teadusministeerium ning erinevad huvigrupid leiavad, et aeg on muuta õpitulemuste välishindamise süsteemi ja kaotada põhikooli lõpueksamid. Ministeerium väidab, et paljud gümnaasiumid korraldavad oma sisseastumiskatsed enne lõpueksameid, mistõttu põhikooli eksamite tulemustel pole otsustavat tähtsust gümnaasiumisse sisseastumisel. Plaani kohaselt saab edaspidi iga kool ise otsustada selle üle, kas õpilane on põhihariduse omandanud.
Peamine argument eksamite kaotamiseks on lõpuklassi õpilastele langev topeltkoormus – gümnaasiumid korraldavad niikuinii eraldi sisseastumiskatsed ning eksamitulemustel puudub otsene mõju keskkooli pääsemisele. See ei tohiks aga olla argument eksamite ära jätmiseks. Arvan, et põhikooli eksamid ei ole probleemi juurpõhjuseks. Nende kaotamine oleks Kätlin Kuldmaa sõnul vaid kosmeetiline lahendus.
Põhikooli eksamite kaotamise pooldajate suurimaks probleemiks tundub olevat, et keskkoolid valivad endale ise õpilased, kasutades selleks katseid ja vestlusi, mitte põhikoolieksamite tulemusi. Samuti ei ole tunnistusel ja veerandi hinnetel keskkooli pääsemisel nõnda tugevat kaalu. Olles selle perioodi oma elus läbinud, võin öelda, et koolid, eriti “eliitkoolid”, võtavad semestrihindeid üsnagi tõsiselt, arutades gümnaasiumikandidaadi hindeid näiteks vestlustel. Siiski on levinud arvamus, et erinevate koolide semestrihinnete väärtus väga erinev.
Kiputakse ütlema, et “maakooli 5 ei saa ju ometi olla sama kaaluga kui eliitkooli 5″. Lõpueksamite kaotamine seda stereotüüpidest tingitud probleemi ei lahenda. Haridusminister Mailis Reps on öelnud, et enamik üheksanda klassi õpilastest teavad juba õppeaasta alguses, kuhu nad edasi õppima asuvad. See väide on minu jaoks täiesti arusaamatu, sest õpilasele ei saa enne katsete tulemuste teada saamist ning vestlusel käimist kuidagi garanteerida gümnaasiumi-kohta, kui välja arvata korruptsioonist tingitud võimalused. Mulle jättis see pigem mitteteadliku ja ebaprofesionaalse mulje haridusministrist. Usun, et õpilastele tekitavad rohkem pingeid gümnaasiumi katsed, mis ei pruugi olla negatiivne, sest kõike ei kantagi elus kandikul ette.
Rääkides pingest, panen tähele, et üllatava kerglusega lepitakse alternatiiviga, mille kohaselt peaks edaspidi saama iga kool ise otsustada, kas õpilane on põhikooli õppekava läbinud või mitte. Teoorias peaks endast lugupidav kool korraldama õpilastele tasemetöid, sest muidu ei leiaks õpilased mingit mõtet õpitulemuste nimel pingutada. Kuid kui tulevad tasemetööd, siis miks üldse lõpueksameid kaotada? Tihedamalt esinevad tasemetööd tekitaks minu arust rohkem stressi, kui teadmine, et kooliaasta lõpus on eksam.
Põhikooli lõpetamine on ühe märgilise etapi läbimine, millele eksamid annavad konkreetse lõpu. Seejärel tuleb eksamitega kokku puutuda nii keskkoolis kui ka ülikoolis. Seega täidab põhikooli eksam osaliselt seda ülesannet, mis on põhikoolile antud – õpilase ettevalmistamine järgmiseks kooliastmeks. Kõige problemaatilisem ongi see, et eksameid soovitakse kaotada, teadmata, milline on süsteem, mis eksameid asendama hakkab.