ABITURIENTIDELT PÕHIKOOLI LÕPETAJATELE: AUSALT JA AVAMEELSELT TALLINNA 21. KOOLI KESKKOOLIELUST

Liisi Perli 10C

Kõik üheksandikud seisavad peagi raske otsuse ees: kuhu minna gümnaasiumisse? Igal koolil on omad head ning halvad küljed, kuid mida arvavad 21. Kooli gümnaasiumielust meie oma abituriendid?

Marten Gustav Lähker

12A klassi õpilane Marten on gümnaasiumi algusest peale kuulunud inspitsiendigrupi koosseisu ning 2018/2019 õppeaastal oli ka õpilasesinduse esimene asepresident. Ta on olnud tegev kunstinädalatel: 10. klassis mängis USA kunstinädala lõpuõhtu muusikalis peaosa. Eelmisel aastal viis ta läbi infotundi Saksamaa muusikaajaloost, esines Rammsteini esimehena ja tegi kaaslastega nädala lõpetuseks tuletantsu. Suurimaks isiklikuks võiduks peab ta veel õpilasfirmana asutatud bändi Bufferit, millega terve aasta aktiivne oldi. Marten on muusika- ja akrobaatikahuviline ning armastab väljakutseid. Ta püüab alati võimalustest kinni haarata ning tunneb, et tal on nendega väga vedanud.

Luisa Susanna Kütson

Luisa on 12C klassi abiturient ja käinud meie koolis esimesest klassist alates. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakooli klarneti erialal ja tegeleb siiamaani aktiivselt muusikaga – mängib orkestrites, ansamblites ja laulab erinevates kollektiivides. Vabariiklikul konkursil “Parim noor instrumentalist” on ta kahel korral võitnud esikoha. Samuti armastab Luisa väga teatrit, nii et kui on soovi mõne nähtud etenduse üle arutleda, võib julgelt tema poole pöörduda. Sõprade hulgas on ta tuntud kui kirglik sõnamängude looja ning huvi eesti keele vastu on toonud talle häid tulemusi nii emakeeleolümpiaadilt kui ka arvustuste kirjutamise võistlustelt.

Mark Alexander Ummelas

12C klassi õpilane Mark on praeguse õpilasesinduse president ning võrdlemisi sotsiaalne inimene. Tema enda sõnul teatakse teda tõenäoliselt seetõttu, et ta julgeb lihtsalt suvaliste inimeste juurde minna ja neid oma kentsaka kõnepruugiga ehmatada. Teda huvitab põhiliselt kõik, mis on seotud silmaringiga – eriti ajalugu, poliitika ja igasugused kunstid, kirjandusest muusikani. Oma vaba aega sisustab Mark kas Vikipeediast suvaliste asjade kohta lugemisega või muusika kuulamisega (iga päev vähemalt üks album). Aga kui te tema kohta rohkem teada tahate, siis soovitab ta: “Tulge koridoris mu juurde ja sikutage patsist, ma olen alati valmis kõigest rääkima.”

Rahel Kelus

Rahel on õppinud 21. Koolis algklassidest peale ning hetkel käib 12A klassis. Ta on kunsti- ja tantsuhuviline. Koolis käidud aja jooksul on ta tegelenud väga erinevate projektidega. Näiteks kuulub ta Kultuurigildi koosseisu ning on andnud ka giidituure. Üritusi, kus ta kaasa on aidanud, on palju, näiteks heategevuslik jõululaat, abiturientide ball ning sõbrapäev. Koolielu kõrvalt on ta kolm aastat tegelenud ka õpilasfirmade programmiga. Iseloomult on ta aktiivne ja teotahteline. Just seetõttu on ta õnnelik, et pisikese koolijütsina just Tallinna 21. Kooli õppima sattus. Rahel arvab, et senini on meie kool pakkunud talle rohkem võimalusi ja õppetunde, kui ta eales oleks osanud loota.

Mis on kõige meeldejäävam juhtum keskkooli elust?

Marten: “Üks neist on kindlasti seotud 10. klassis USA kunstinädalal “High School Musicali” etendamisega. Et uue stseeni jaoks käratult oma kohale jõuda, pidime koos teiste peaosalistega aula kulisside varjus kambakesi vaikselt ringi jooksma ning sellega kaasnes palju elevust ja jagatud rõõmu. Muidugi oli meeldejääv ka ülejäänud kunstinädal, kui iga päev sai mõnele tegemisele käed külge pandud.”

Luisa: “Kõige meeldejäävamad hetked gümnaasiumist on ilmselt seotud kunstinädala korraldamisega. Kogu see protsess oli väga stressirohke, aga samas saime klassiga palju lähedasemaks ning õppisime tundma üksteise tugevusi ja nõrkusi. Kõige emotsionaalsema kogemusena jääb ilmselt meelde reedese etenduse lõpp – siis oli küll metsik pingelangus ja lubasin endal ilmselt esimest korda mõelda, et saime hakkama, tegimegi ära.”

Mark: “Kõigi nende hetkede seast on väga raske üht konkreetset momenti nimetada. Keskkoolis saab iga päev nalja, see on kindel. Kui natuke pikemalt mõelda, siis kõige legendaarsem hetk oli tõenäoliselt siis, kui üle-eelmisel aastal veetoru katki läks. Ma ei kujuta ettegi, milline logistiline kriis seetõttu tekkida võis, aga ma usun, et kõigi õpilaste jaoks oli see suuremat sorti “vennase moment”.”

Rahel: “Eredaimad mälestused koolielust on kindlasti klassiga üheskoos korraldatud üritused: 10. klassis sõbrapäev ja 11. klassis ball. Vahva ühistegevus ja magamata jäänud ööd on alati meie klassi puhul korraldust vürtsitanud. Tegutsemise kõrval jääb loomulikult aega ka koos natuke lollust teha, aga samas on nii palju, mille üle ka peale gümnaasiumit uhke olla ja millele ühiselt tagasi vaadata. Mainimata ei saa jätta ka iga-aastaseid klassitantse, mis ilmselt kõige võimsama ühtsustunde südamesse on jätnud – oma klassiga oleme nüüd vōidukalt saanud ühiselt õõtsuda nii kaasahaaravas 90ndate rütmis kui ka südamliku Eesti muusika saatel. Üheskoos oleme kõigega suurepäraselt hakkama saanud ja kindlasti nii mõnelegi silmad ette teinud! “

Mis on lemmikõppeaine gümnaasiumis?

Marten: “Lemmikõppeaineks jääb tõenäoliselt matemaatika (eks näis, kuidas eksamid lähevad), kuna see on alati tundunud viienda keele õppimisena, millest igas maailma otsas kasu võiks olla. Eriti lohutav on see mõte siis, kui vene või prantsuse keel parasjagu ei edene. Samuti on õpetaja Alar Pukk keegi, kes on suuteline oma ainet tõeliselt edukalt alles võhikule maha müüma, selgitades oskuslikult selle keerdkäike.”

Luisa: “Konkreetset lemmikõppeainet on väga keeruline välja tuua. Gümnaasiumiaastate jooksul olen aru saanud, et sotsiaal-humanitaarklass oli minu jaoks väga õige valik, sest naudin eelkõige tunde, mis jätavad ruumi arutlemisele ning on oma olemuselt vabama ülesehitusega. Meeldivad näiteks kirjandus, ajalugu ja prantsuse keel.”

Mark: “Mul on hästi palju lemmiktunde, enamjaolt on meeldimine tingitud isiklikust huvist õppeaine vastu. Esimesena oskan nimetada õpetaja Meeri kunstitunde, ma arvan, et mu ajumaht on neis viibides suurenenud täpselt 64 kuupkilomeetrit. Teisena võiks nimetada ajalugu, kuna see on mu isiklik lemmikhobi ja kes teab, äkki on sellega seotud ka mu tulevane karjäärivalik. Õpetaja Adamsoni filmianalüüsitunnid olid ka hästi vahvad.”

Rahel: “Lemmikõppeaineid mul otseselt ei ole, sest leian igas tunnis enda jaoks midagi paeluvat, aga igatsen väga keemiatunde – kunagi polnud lihtne, aga igas tunnis oli midagi huvitavat ja õpetaja Kippasto suutis keemia alati uskumatult ägedaks teha, luues seoseid igapäevaeluga.”

Milline õpetaja keskkoolist kõige eredamalt meelde jääb?

Marten: “Eredalt jääb meelde kirjandusõpetaja Jaanus Adamson, kes literatuursete teemade varjus jagas meie klassiga arvukalt isiklikke kogemusi, elufilosoofiat ja soovitusi. Lisaks sellele mängib ta väga hästi kitarri ja on üldse kohati teises nooruses.”

Luisa: “Kõige eredamalt jääb keskkoolist meelde ilmselt Tiina Meeri – ikkagi meie kooli legend. Väga isikupärane ja ainulaadne inimene.”

Mark: “Kas Meeri või Kahrut, kuigi viimane pole mind püsivalt õpetanud. Ma hindan õpetajaametit tohutult ja kõige rohkem respekteerin ma inimesi, kes suudavad oma õpilastes tekitada põlevat huvi maailmas toimuvate asjade vastu. Just nemad on selle minus välja toonud ja tänu neile kahele uskumatult intelligentsele inimesele on mu silmaring tohutult laienenud. Ma olen igasugustes teemades nüüd märkimisväärselt pädevam. Kolmandana oskan ma välja tuua Maarika Pauna, kelleta poleks ma koolielus igasuguste ürituste organiseerimisega algust teinudki. Maarika pakub absoluutselt kõigile õpilastele esinemiseks ja organiseerimiseks vajalikke oskusi ja nõuandeid, rääkimata võimalustest. Need kolm väga olulist mentorit jäävad mulle elu lõpuni meelde.”

Rahel: “Lemmikõpetajat mul ka ei ole, aga säravaimalt ongi minu mälestustes õpetaja Lilian Kippasto, loomulikult Eve Sildnik, õpilasfirma programmist on meelde jäänud alati rõõmus Epp Vodja ja ei saa unustada ka IT-kuningat Siim Luha. Kõigi nende puhul jääb meelde nende karismaatiline iseloom, tunnis valitsev mõnus ja humoorikas õhkkond, kaasahaarav õpetamisviis ja võimalused, mida nad meile kõigile lahkelt pakkunud on.”

Mis meeldib meie kooli juures kõige enam?

Marten: “Mulle meeldib, et meie kool annab paljudele õpilastele arvukalt väljundeid enda arendamiseks tunniväliselt. Kultuurisündmusi on meil palju ning meie oma õpilased peavad need ära täitma. Kõik lennukad ideed on õige inimese juurde jutule minnes teretulnud, olgu see kasvõi kaasõpilane. Kaevates meie koolirutiini pealispinnast sügavamale, on selle maja lood ja inimesed avastamist väärt.”

Luisa: “Meie kooli juures meeldib mulle, et see pakub võimalust areneda just selles suunas, mis inimesele endale õige tundub. Lisaks kohustuslikele õppeainetele saab valida väga erinevaid valikaineid ning alati on ka võimalik osaleda mitmesugustes projektides ning luua soovi korral ise mõni huviring. Just õpilaste initsiatiivil on loodud näiteks meie kooli kammerorkester ning gümnaasiumi segaansambel. Pole vahet, kas inimest huvitab ettevõtlus, teadus, muusika, ajakirjandus – meie koolis on võimalus kõikide nende huvialadega tegeleda.”

Mark: “Ma arvan, et olen seda erinevates kontekstides juba 168 korda lahti seletanud, aga mis seal ikka, võtan veel ühe korra lühidalt kokku – meie kool on nii mitmekesine ja inspireeriv, et kuku või pikali. Ükskõik millised on inimese huvid, nendega osatakse tegeleda ja kõige vajaliku osas antakse asjalikku nõu. Ma ei tea ühtegi teist kooli, mis suudaks õpilastele selliseid võimalusi pakkuda nagu meie kool. Igal pool mujal surutakse õpilased mingisse kasti kinni ja neid suunatakse väga kitsastes raamides mõtlema ja töötama – meie kooli puhul on asi täpselt vastupidine.”

Rahel: “Tallinna 21. Kooli juures meeldib mulle kindlasti kõige rohkem see, kui palju võimalusi enda arendamiseks ja vingete kogemuste saamiseks meie koolis pakutakse. Arvan, et just see teeb Tallinna 21. Kooli õpilased ja vilistlased nii eriliseks. Lai silmaring projektidest, ürituskorraldusest, erilistest valikainetest ja keeleõppest paistab minu ja paljude teiste kogemuse põhjal eredalt silma ka koolielu väliselt. Kõigil on võimalus saada osaks mõnest õpilasorganisatsioonist või ühineda mõne põneva projektiga ja tegeleda sellega, mida nende hing enim ihaldab.”

Üheksandikele palju jõudu ja edu otsuste langetamisel! Ehk aitas ülaltoodu luua kujutluspilti meie oma kooli gümnaasiumi ainulaadsusest. Eriline tänu Martenile, Luisale, Margile ja Rahelile!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga