Mark Sverker Saar 10C
Põhja-Korea on eelkõige tuntud kui diktatuuririik ning lähiaastatel on jõudu kogunud riigi arvukad tuumakatsed. Kindlasti on tuntud riigipea Kim Jong Un, kes maailmas ning eriti naaberriikides hirmu ja segadust külvab.
Esimene ning ka edukas Põhja-Korea tuumakatsetus, mis vapustas kogu maailma, leidis aset 2006. aasta 9. oktoobril. Korea Vabariigi pealinnas Seoulis, mis asub kõigest paarkümmend kilomeetrit Põhja-Korea piirist, mõõdeti 3,58-magnituudine maavärin Richteri skaala järgi. Katsetuse asukoht jäi pealinn Pyongyangist 358 kilomeetri kaugusele. Lõuna-Korea pealinn jääb Pyongyangist omakorda 195 kilomeetri kaugusele. See vahemaa pole mõõdetava koha ja mõõtmiskoha linnulennuline vahe, kuid annab piisava arusaama distantsist.
Kuidas sai selline riik valmistada niivõrd ohtliku relva? Vajaminevad oskused ning ained said nad vahetades või ostes teistelt riikidelt. Näiteks tahtis Pakistan osta õhutõrjerakette, mida Põhja-Korea neile müüma nõustus. Pange tähele – nad olid nõus müüma neid ulmeliselt odava hinnaga ja konks peitus selles, et Põhja-Korea vajas Pakistani tehnoloogiat uraani rikastamise valdkonnas. Piisavalt vastupidava metalli oli neile nõus müüma Vene Föderatsioon, sest kommunistid aitavad ikka teisi kommuniste. Mainin, et tuumapomm võis leppe järgi olla vaid loetletud riikidel: Hiinal, USA-l, Venemaal, Prantsusmaal, Suurbritannial.
Relva kallal töötati ja töötati. Viimaks jõudsid Ameerika Ühendriigid jälile nende suurele huvile tuumarelva vastu ning ka pesa asukohale, mis asus Pyongyangi lähistel. Pärast korduvaid keelamisi, et nad ei tohiks tuumarelva üldsegi omada, pakkusid Ühendriigid neile diili, et Põhja-Korea loobub tuumarelva väljatöötamisest. Vastutasuks saab viimane enda käsutusse reaktori, mis on elektri tootmiseks ja sellega ei saa tuumapommi arendamiseks mitte kui midagi teha. Hoolimata lepingule alla kirjutamisest jätkas Korea Rahvademokraatlik Vabariik tuumarelva väljatöötamist.
Tuumakatsetus 6. septembril 2017 oli nii võimas, et tekitas plahvatuskoha lähedal maalihkeid. Plahvatuse tugevus oli kaheksa korda suurem kui tuumapommil, mille USA Hiroshimale 1945. aastal heitis. Ka hilisemad uudised ei näita nende koostöövalmidust. Hiljuti toimuma pidanud tuumakõnelused Rootsis katkestas just Põhja-Korea. Nende välisministri sõnul toimuvad need, kui Ühendriigid lõpetavad nende tegutsemise piiramise.